100 DAY ANNIVERSARY BLOG!

Heippa!

100 päeva on juba möödas sellest päevast, kui siia USAsse jõudsin. Uskumatu, kuidas aeg lendab. Mul oli palju ideid, mida siia blogisse kirjutada, kuid lõpuks otsustasin teha kõige meeldejäädavatest seikadest kogumi, kus loodetavasti saate pisut naerda ja piigata natuke minu ellu siin Ameerikas. 

1) WILD ANIMALS

a) Seda lugu olen juba blogisse kirjutanud, aga kuna päris iga päev metsas rattaga sõites kilpkonnale otsa ei sõida siis tasub seda uuesti mainida. Kilpkonn jäi terveks ja elab oma elu rõõmsalt edasi.

b) Kui olete eelmist kahte blogi lugenud siis teate ka järgmist lugu, kui kukkusin peaaegu näoga coppersnake'i otsa. Hüppates kivilt kivile kaotasin pisut tasakaalu ja kaldusin ette, et käed kivi peale panna. Maandumine oli edukas, kuid kui nägin enda näost 10cm kaugusel coppersnake'i siis ilma mõtlemata hüppasin eemale ja purasin elu eest võimaliult kaugele :)

2) HOST DAD IS THE PRESIDENT OF YFU

Mõned teist juba teavad, et minu host isa on YFU organisatsiooni president. Üsna raske uskuda, kas pole? Minul polnud sellest aga õrna aimugi. Meie dialoog esimest korda sellel teemal nägi välja umbes midagi sellist:

Me: So, what do you do for a living?

Scott: I work with YFU.

Me: Oh, really? cool! What do you do for YFU?

Scott: I'm the president...

Me: haha, yeah good joke ;). No but seriously what do you do for YFU?

Scott: I'm the president, you didn't know?

Me: What... I didn't know... 

3) APPLE PICKING PHOTO RECREATION

Eelmine aasta käisid Scott ja Gary oma eelmiste vahetusõpilastega Newport, Rhode Island'is. Nad külastasid õunakorjamise kohta, kus nad tegid ühe väga meeldejäädava pildi. Aasta läks mööda ja oli meie kord samas kohas õunu korjata. Seejärel turgatas geniaalne idee, mille tulemus on siin:

4) USA HÜMN
Kõik teavad, kui patriootlikud usakad on, eks? Saime sellele väitele kõvasti kinnitust, kui käsime meie kodu lähedal asuvas ajaloo muuseumis. Sisenesime kinosaali, kus näidati videoklippi sõjast Ameerika vs. Suurbritannia vahel. Pärast filmi lõppu pandi suur USA lipp lehvima, rahvas tõusis püsti ja alustastati hümni mängimist, mille järgselt pool publikust nutma hakkas...

5) USAKAD EESTIST
Eesti on ikka üks väike riik, millest usakad mitte midagi kuulnud pole, seega olen saanud üpris naljakaid küsimusi sellel teemal. Lisaks tavalistele küsimustele, nagu kas teil eksisteerivad elekter või autod, on kõige koomilisem küsimus olnud: Kas teil seal Eestis peekonit ka on?
Huvitav oli veel kuulda, kui minu matemaatika õpetaja oli veendunud, et Eestis valitsevad kuningas ja kuninganna.

6) GARY'S AMAZING FRONTFLIP!!!
Jällegi Rhode Island'il juhtunud seik on siiani üks parimaid. Sõitsime ratastega ringi, kuni seisatasime korraks ja hakkasime tegema pilte kättelseisu tehes. Sellest arenes aga Gary'l välja idee mille lõpptulemus oli lihtsalt geniaalne:

7) KOHAD

Rääkides Rhode Island'ist, oleme veel käinud mitmetes ülilahedates paikades. Seal külastasime paika, kus Gary üles kasvas, sõitsime ratastega mööda linna ringi, külastasime kuulsaid Rhode Island'i rikkurite mõisaid ja muidugi korjasime maitsvaid õunu.

Asheville, North Carolina on Gary ja Vadim'i lemmik koht, mida me seni külastanud oleme. Mägine maastik ja palju metsa: kahe hullu mägiratturi unelm :). Lisaks mägiratta sõitmisele käisime mitmel matkal ja ujusime kose all. Asheville'i linnas toimus samal ajal ka tänavafestival, mis oli ka ülimalt lahe. 

Delaware oli kui ma õigesti mäletan meie esimene reis ja kindlasti üks minu lemmikutest. Võib-olla oli see elevus uuest riigist, aga Delaware'ist on mul vaid head mälestused. Käisime rannas, meres võitlesime 3-meetri  kõrguste lainetega ja muidu chillisime lihtsalt ringi. Kõik olid rõõmsad ja elu oli ilus. Good vibes.

West Virginia oli meie kõige hiljutisem reis. Ööbisime metsamajakeses ühe mäenõlva peal. Kõik oli nii värviline, kuna sügisesed lehed olid just alla tulnud. Seal käsime samuti mägirattaga sõitmas, matkamas, nautisime üksteise seltskonda, kuid mis kõige parem oli õues meie imelise vaatega mullivann. 

Washington D.C., jätsin parima viimaseks. Minu lemmik koht, mida me seni külastanud oleme on USA pealinn ja ma olen oma seisukohal täiesti üksi. Gary, Scott ja Vadim armastavad rohkem loodust, mägesid , metsa jms. Kuid minule, kui linnavurlele, meeldis D.C. kõige rohkem, kuigi veetsime seal vaid ühe päev! Nägime Lincoln Memorial'i, Capitol Hill hoonet, Washington Monument'i, Vietnam Veteran Memorial'i, Korean War memorial'i ja veel palju palju muud. Loodetavasti viib tee meid sinna veel uuesti.

8) VASTUSED TEIE KÜSIMUSTELE

Mis on olnud kõige veidram/naljakam kogemus siiamaani?
Kõige naljakam on olnud kindlasti Gary frontflip. Kõige veidram kogemus on minu jaoks see, kui paljud koolis mind modelliks kutsuvad. Ei teagi, kas naerda või nutta...

Milline on koolitoit?
Oii kus ma seda küsimust oodanud olen. Koolitoit siin Ameerika Ühendriikides on... kohutav. Täiesti uskumatu, kui halb. Mõtle tagasi ühele korrale, kui sõid halba toitu ja nüüd kujuta seda veel 3x hullemana. Kõik armsad eesti õpilased kuulake mind nüüd: Palun olge tänulik oma koolitoidu üle. You never know what you have untill it's gone...

Kas McDonalds'i eined on sama suured kui "Supersize Me" filmis?
Pole veel kordagi siin Mac'is käinud ja kui aus olla siis pole eriti plaani tulevikus sinna ka minna. Ma kahjuks ei oska seega sellele küsimusele otseselt vastata, kuid inimeste järgi vaadates on Supersize meal Mac'is täitsa olemas. ;)

Kas oled juurde võtnud?
Jeaboi kolme kuuga 6kg juures.
2 kg = kuus (siiamaani)
7 kuud veel USAs -> 7*2=14kg
Vastus: Arenemisruumi ikka on veel

Kuidas oled oma hostperega rahul?
Ma ütlesin seda enne ja ütlen nüüd ka veelkord: 2 kõige lahedamat inimest, keda ma kunagi kohanud olen. Täitsa pael, kuidas mõnel vennal vedada võib :)

Kas oled rahul oma otsusega minna vahetusaastale?
Parim otsus minu elus. Parimad inimesed minu ümber. Parim aasta minu elus.

Milliste tegevuste tegeled seal?
Alguses mängisin kooli tiimiga jalkat, aga kui hooaeg läbi sai siis lõppes see ära. Hetkel käin poksi trennis, mis on MEGA lahe ja mulle väga meeldib. Lisaks proovin nüüdsest käia mõni kord nädalas kooli tiimiga ujumas ja vahest teeme crossfit'i ka.

Mis on olnud põhiline komme/tava, mida oled seal viibides õppinud?
Ameeriklased ütlevad "aitäh" iga väikseimagi asja pärast. Tundub hea ja tavaline komme, kuid see on juba naljakas, kui üleliia nad üksteist tänavad. Selle Ameerika tavaga tuleb mul veel harjuda, kuna kõik ootavad minult alati suurt ette ja taha tänamist.

Mis on asi, mida tahaksid Ameerikast endaga kaasa tuua või mis soovid, et oleks ka eestlastel?
Ma jumaldan seda, kui lahked ja sõbralikud usakad on. Näiteks kui kõndides üksinda tänaval tuleb vastu teine inimene, öeldakse alati tere või näiteks koeraga jalutades ning teist koeraomanikku nähes tehakse alati small talk'i. Eriti kombeks on naabritega lihtsalt juttu puhuda. Palun, eestlased, teeme ka järgi!

Kuidas sealsed koolitunnid meeldivad?
Koolitunnid on väga lahedad, kuna ma pole neid aineid kunagi varem õppinud, ega arvatavasti õpi  tulevikus ka. Alguses oli pisut veider omandada uut materjali võõras keeles, aga nüüd tundub see täiesti tavaline juba. Tunnid on väga interaktiivsed ja õpetajad muudavad tunnid hullult lahedateks!

Kumba toitu rohkem eelistad, Eesti või Ameerika?
Kui meil poleks kodus kahte imelist kokka nimega Gary ja Scott, ma ei tea teaks mida ma teeks. Poodides on valikud uskumatult suured ning enamus toit on täis igasuguseid keemilisi aineid, suhkrut ja rasva. Kindlasti eelistan Eesti toitu, kuna ma ei pea uurima igalt pakendilt, mida see sisaldab. Kõige suurem piin on aga näha sõpru söömas kohukesi.


LÕPETUSEKS
Kui loete seda teksti siin praegu on teil ilmselgelt liiga palju vaba aega, kuna mina isiklikult küll nii pikka teksti ei jõuaks läbi töödelda. Kuid need, kes siia lõppu on jõudnud, aitäh, et võtsite aega uurida minu tegemisi siin teisel pool maailma. Loodan, et teile meeldis ja andke mulle ka tagasisidet, kuidas meeldis ja mida saaksin järgmine kord paremini teha. Järgmisest korrast rääkides on hetkel plaan teha blogi nr. 4 jaanuari lõpus/veebruari alguses meie reisist Kanadasse, Whistlerisse, kus veedame nädala mägedes suusatades. Sellele järgneb paar nädalat kooli ja seejärel viib tee mind ja Vadim'i Hawaiile, kus meid ootab reis koos teiste vahetusõpilastega. Täitsa pael, kuidas ei jõua seda kõike ikka ära oodata! Aga seniks olge mõnusad, nautige elu ja tehke seda kõike naerusuil!